Distribution of the Green Network of Estonia

Abstract

Estonia has joined the Pan-European Biological and Landscape Diversity Strategy which obligates signatories to participate in developing the Pan-European Ecological Network. The plan "Environmental conditions for guiding settlement and land use" was initiated in all 15 counties of Estonia in 1999. One of the important subtopics of this plan is the "Green Network". The first thematic plans were validated in three counties in 2002. The last county to validate its Green Network thematic plan was Saare County in 2008. The Green Network of Estonia is supposed to complement the network of protected areas, combining them into a unified system of natural areas. One of the goals of the Estonian Green Network was to spatially incorporate the Natura 2000 sites as areas of European importance. Results demonstrated that in 10 of the 15 counties, this goal can be considered to have been achieved, as a minimum of 95% of the Natura 2000 sites within these counties have been incorporated into the Green Network. In three of the other counties about 90% have been incorporated, but in Võru and Valga counties, this percentage is much lower. In Võru, 75% of the Natura 2000 sites have been incorporated into the Green Network and in Valga only 60%. Therefore the revision of Green Network thematic plans should be considered in these counties.1995. aastal toimunud kolmandal Euroopa keskkonnaministrite konverentsil "An Environment for Europe" (Keskkond Euroopa jaoks) võeti vastu Pan-Euroopa bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse strateegia, mis ühe meetmena nägi ette Euroopa ökoloogilise võrgustiku (Pan-European Ecological Network - PEEN) loomist, tagamaks Euroopa ulatuses oluliste elupaikade, liikide ja maastike säilimist ja kaitset. Selle protsessi üheks osaliseks on ka Eesti. 1999 kohustas Vabariigi Valitsus korraldusega 763-k "Maakonnaplaneeringute teemaplaneeringu algatamine" maakondi algatama teemaplaneeringut "Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". Selle teemaplaneeringu üheks alateemaks oli "Roheline võrgustik". Vastav teemaplaneering koos rohelise võrgustiku alateemaga on alusdokumendiks paljudele tegevustele: üld- ja detailplaneeringute koostamine; valgalade veemajanduskavade koostamine; kaitsekorralduskavade koostamine; metsamajandamiskavade koostamine; maakorralduskavade koostamine; looduskaitse korraldamine väljapool kaitsealasid; üleriigiliste infrastruktuuride planeerimine. Esimesed teemaplaneeringud kehtestati aastal 2002 (Valgamaa, Raplamaa, Järvamaa). Viimane maakonna teemaplaneering sellel teemal valmis 2008 Saaremaal. Maakondade jaoks välja töötatud metoodika "Roheline võrgustik" soovitas ühe lähtekaardina kasutada Eesti Baaskaarti (1:50 000) ning nägi ühe eesmärgina ette Natura 2000 alade kaasamist täitmaks PEEN püüdlusi. Natura 2000 alad jagunevad loodusaladeks ja linnualadeks ning nende alade määratlemine oli üheks Euroopa Liiduga liitumise eeltingimuseks. Nimekirjad valmisid liitumishetkeks aastal 2004. Kuna osad maakonnad olid oma rohelist võrgustikku käsitleva teemaplaneeringu kinnitanud enne seda, ei pruukinud kõik Natura 2000 alad olla rohelisse võrgustikku kaasatud.Hetkel ei ole olemas ametlikku ühtset Keskkonnaministeeriumi poolt hallatavat rohelise võrgustiku kaardikihti. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse (alates 01.04.2010 Keskkonnainfo Keskus) poolt on aastal 2008 välja antud trükis, kus on toodud Eesti rohelise võrgustiku teemakaart. Kuna aga lähemal uurimisel ilmnesid seal mõned vead, otsustati käesoleva töö jaoks tekitada maavalitsustest saadud andmetest uus Eesti rohelise võrgustiku mask. Maavalitsustest saadud andmed olid erineva detailsusega ning erineva struktuuriga, mistõttu vajasid ühtse tervikkaardi koostamiseks korrastamist.Sõltuvalt keskkonnatingimustest oli maakondades rohelise võrguga hõivatud erinev pindala. Kõige väiksem oli see pindala Tartumaal (rohelise võrgustikuga kaetud 44,6% maakonna pindalast), suurim aga Ida-Virumaal (75,6% maakonna pindalast).Uurimaks, kui palju erineb Eesti Põhikaardi detailsem situatsioon rohevõrgu aladel selle koostamisel kasutatud üldistatumast Eesti Baaskaardist, tehti maakasutusklasside võrdlus rohevõrguna defineeritud aladel. Erinevus oli olemas, kuid see oli oodatust väiksem ja üllatuslikult polnud see suurem mitte mosaiikse maastikumustriga Lõuna-Eestis, vaid hoopis Lääne-Eestis.Natura 2000 alade puhul uuriti rohevõrku kaasatust linnualade ja loodusalade osas eraldi. Võrdlusest elimineeriti Maa-ameti administratiivpiiride kaardikihi abil merealadele ja suurtele siseveekogudele jäänud Natura 2000 alad (kuna roheline võrgustik neid alasid ei käsitle). Kümne maakonna puhul olid rohelisse võrgustikku kaasatud Natura 2000 aladest 95% ja rohkem. Kolme maakonna puhul jäi kaasatus 90% juurde. Võrumaal oli Natura 2000 aladest kaasatud kolmveerand, Valgamaal jäi kaasatus vaid 60% juurde. Kui Valgamaa puhul on ilmselt põhjuseks teemaplaneeringu varajane kinnitamine võrreldes Natura 2000 alade nimekirja valmimisega, siis Võrumaa puhul seda arvata ei saa. Mõlema maakonna puhul oleks soovitav vastav teemaplaneering ümber vaadata, saavutamaks metoodikas seatud eesmärke.