Threatened forest lichen Lobaria pulmonaria - its past, present and future in Estonia

Abstract

Lobaria pulmonaria is a conspicuous and widely known epiphytic lichen species which mainly occurs on mature hardwood trees in old forests. The distribution of L. pulmonaria has become highly fragmented, showing a decline across Europe. Lobaria pulmonaria is unevenly distributed among ca. 600 localities in Estonia. Most localities are in north-eastern and south-western Estonia (50% and 21% of records respectively). 86% of L. pulmonaria localities are in nature reserves, national parks or woodland key habitats (WKH). In 81% of historical localities known until 1992, L. pulmonaria could be considered extinct. 6% of L. pulmonaria localities have become destroyed in the period from 1993 to 2010 due to clear cutting; in 19% of localities the species could be considered endangered, as its neighbourhood is affected by forest management activities. 40% of destroyed localities are located in forests designated as WKHs in north-eastern Estonia, and most of the endangered populations are also within WKHs. In forest management and conservation planning, WKHs should be preserved with surrounding buffer areas in order to avoid abrupt changes in environmental condition and natural disturbance regimes. There is also a necessity to develop specific management methods to recover reforested wooded meadows, to ensure that species of semi-open habitats are retained, e.g. by reducing the density of spruce. Harilik kopsusamblik ( Lobaria pulmonaria ) on iseloomulik liik Euroopa vanade laialehiste metsade samblikukooslustele, seetõttu on teda laialdaselt kasutatud looduskaitselise väärtusega metsade indikaatorliigina. Harilik kopsusamblik on Euroopas ohustatud ja mitmes regioonis isegi hävinud, seda eelkõige intensiivse metsamajanduse ja õhusaaste tõttu. Siiski on harilik kopsusamblik veel üsna sage näiteks Põhja-Euroopas ja Baltimaades. Seda samblikuliiki on siinkandis leitud eelkõige väikestes ja fragmenteeritud vanametsalaikudes, kus ta kasvab peamiselt suurediameetrilistel puudel. Puudest eelistab ta hea puhverdusvõimega lehtpuude koort, mille pH on vahemikus 5-6, nagu näiteks harilikul saarel ( Fraxinus excelsior ) ja harilikul haaval ( Populus tremula ). Et saada ülevaadet hariliku kopsusambliku levikudünaamikast Eestis 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani, kasutasime erinevatesse andmebaasidesse koondatud levikuandmeid ja analüüsisime puistute seisundit kasutades erinevaid Maa-ameti kaardikihte. Korduvvaatluste eemaldamisel koosnes meie andmestik 75 ajaloolisest hariliku kopsusambliku leiukohast ajavahemikus 1897 kuni 1992 (intensiivsete metsain-venteerimiste eelse perioodi kirjed on sageli ebatäpsete leiuandmetega) ja 621 kirjest, mis on üles märgitud aastatel 1993 kuni 2010 (leiukohad registreeritud GPS-iga metsaeraldise täpsusega).Harilik kopsusamblik on Eestis ebaühtlaselt levinud, kasvades eelkõige metsades, kuid ka poollooduslikes kooslustes nagu puisniidud ja vanad pargid. Tänapäeval on hariliku kopsusambliku leiukohtade tihedus suurim Kirde-Eestis (50%; Ida- ja Lääne-Virumaa) ja Edela-Eestis (21%; Pärnumaa). Ülejäänud 12-s Eesti maakonnas varieerub leidude arv üldkogumist 0,5-6%. Leidudest 86% on teada looduskaitsealadelt, rahvusparkidest või vääriselupaikadest. 81% ajaloolises leiukohas (periood 1897-1992) on harilik kopsusamblik ilmselt hävinud, kuna seal puuduvad uuemad leiud. Liik on hävinud näiteks Tallinna ja Tartu linnast ja nende lähiümbrusest ning Kesk- ja Lõuna-Eesti parkidest, mis on ümbritsetud põllumajandusmaastikuga. Aastatel 1993 kuni 2010 on harilik kopsusamblik puistu lageraiete tõttu hävinud 6% leiukohtades. 19% kopsusambliku leiukohtadest on ohustatud, kuna metsaosa, kus samblik kasvab, piirneb vähemalt kahest küljest lageraielankidega. Hävinud leiukohtadest 40% ja enamus ohustatutest on Ida- ja Lääne-Virumaa metsade vääriselupaigad.Metsade majandamise planeerimisel tuleb rõhku panna vääriselupaikade kaitsele ning nende ümber peaks planeerima puhverala, et tagada sobivad keskkonnatingimused metsades kasvavatele vanametsasamblikele. Vanade kinnikasvanud puisniitude hooldamisel ja taastamisel tuleb kasutada majandusvõtteid, mis säilitaksid poolavatud kooslustele iseloomulikud kasvukohatingimused ja kasvupinnad. Eelkõige tuleks vähendada kuuskede järelkasvu ja tihedust.